On teada, et haiguspäevade kompenseerimine on muutumas endiseks, st., suundume tagasi Covidi-eelsesse süsteemi. Alates 01.01.2021 ja esialgselt kuni 30.04.2021 loodud uus haiguspäevade hüvitamise kord nägi ette, et kui töötaja haigestus, jäi, nagu ikka, 1. päev tasustamata (töötaja omavastutus), 2.-5. päev oli tööandja maksta (70% ulatuses viimase 6 kuu keskmisest kalendripäevatasust) ning alates 6. päevast hakkas haigustasu maksma Tervisekassa (end. nimega Haigekassa). Seda süsteemi pikendati koroonapandeemia lakkamatuse tõttu kuni 30.06.2023 ning nüüd on otsustatud tagasi pöörduda eelneva kompensatsiooni maksmise korra juurde. Seega, alates 01.07.2023 hakkab kehtima taas vana süsteem, mis näeb ette, et 1.-3. haiguspäev on tasustamata (töötaja omavastutus), 4.-8. haiguspäeva eest tasub töötajale tööandja ning alates 9. haiguspäevast kompenseerib haigushüvitise töötajale Tervisekassa. Siinjuures tuleb meeles pidada, et haigusleht, mis algab kuupäeval 30.06.2023, kuid lõppeb nt. 03.07.2023, kuulub hüvitamisele veel vana korra järgi. Seega, näites toodud nelja päeva pikkusest haiguslehest peab tööandja töötajale kompenseerima haigushüvitise 3 kalendripäeva eest.
Järgnevalt toome teieni võimalusi, kuidas tööandja, soovi korral ning seadusest tulenevalt, saab ka varasemaid haiguspäevi hüvitada.
Kui tööandja soovib hüvitada esimest haiguspäeva, saab ta seda igal juhul teha. Oluline on teada, et selle päeva eest peavad kõik tööandja maksud (sotsiaalmaks 33%, tööandja töötuskindlustus 0,8%) ja töötaja maksud (brutopalgast kinnipeetav tulumaks 20%, töötaja töötuskindlustus 1,6%, kogumispension 2%) riigile tasutud saama. Seega on selle päeva eest makstav tasu käsiteldav tavapärase töötasuna. Praktikas on näha, et kui tööandja on otsustanud esimest haiguspäeva kompenseerida, siis enimlevinud variandina säilitatakse selle päeva eest töötajale tavaline tööpäevatasu. Teise võimalusena makstakse hüvitist viimase 6 kuu keskmise kalendripäevatasu alusel. Hüvitades haigustasu alates teisest päevast, saavad tööandjad ka teist ja kolmandat haiguspäeva kompenseerida kuni 100% ulatuses viimase 6 kuu keskmisest kalendripäevatasust sotsiaalmaksuvabalt ehk selliselt hüvitatuna tuleb haigushüvitiselt maksta vaid tulumaksu (Sotsiaalmaksuseadus § 3 lg 3 ja Töötuskindlustuse seadus § 40 lg 2).
Tööandjal ei ole kohustuslik 1.-3. haiguspäeva kompenseerida, kuid praktikas kohtab seda siiski üsna tihti. Seda seetõttu, et inimesed saaksid end ravida ning ei kipuks haigena tööle tulema. Haigena tööl käimine võib tervist veelgi nõrgendada ja võib juhtuda, et haigestuvad kolleegidki. Sellest tulenevalt, võimaldades oma töötajatele suuremat haigushüvitist, on firmaomaniku enda otsustada, millises määras haiguspäevi kompenseeritakse, kuna igal juhul on tegu täiendava tööandjapoolse hüvega oma inimestele. Kui aga tööandja soov on hüvitada nt. 120% keskmisest tasust, siis 100% piiri ületav osa, s.o. 20%, tuleb maksustada kõikide tööandja ja töötaja maksudega, kuna see on seaduse silmis käsitletav kui töötasu.
Seadusemuudatuseni on veel veidi aega, mistõttu on tööandjatel aega mõelda, kas jätkata uue korraga või võimaldada töötajaile veidi rohkem kui seadusest tulenev miinimum. Eri lähenemised ning programmi seadistused BDO Eesti palgaarvestuse äriliini töötajatele võõrad ei ole ning sellega kokkupuude on meie jaoks igapäevane. Kui soovid antud teema kohta rohkem teada või kui Sul on muid palgaarvestuse osas tekkivaid küsimusi, võta ühendust meie äriliini spetsialistidega ning küsi konsultatsiooni juba täna.