Eelnevas artiklis (29.01.2020) rääkisime traditsioonilistest siirdehinna turuväärtuse määramise meetoditest, ent seekordne artikkel annab ülevaate kasumipõhistest siirdehinna turuväärtuse määramise meetoditest.
Kui eelnevas artiklis käsitlesime traditsioonilisi (tehingupõhiseid) siirdehinna turuväärtuse määramise meetodeid ja kirjeldatud kolme traditsioonilise meetodi rakendamiseks vajaminevaid tõendusmaterjalide võimalikke allikaid, siis seekordses artiklis vaatame lähemalt kasumipõhiseid meetodeid:
- Jagatud kasumi meetod;
- Tehingupõhine tootluse meetod.
Kasumipõhiseid meetodeid peetakse kaudseteks analüüsimeetoditeks erinevalt traditsioonilistest turuväärtuse määramise meetoditest. Seda seetõttu, et kasumipõhiste meetodite rakendamisel ei võeta võrreldavate andmetena otseselt aluseks konkreetseid tehinguid ning nende maksumusi, vaid pigem võrreldavate majandusüksuste finantsaruannete põhjal arvutatud üldisi kasumlikkuse näitajaid või tulude-kulude proportsioone. Üldistamisest tekkivad ebatäpsused on ka põhjuseks, miks tuleks siirdehinna analüüsis eelistada pigem konkreetsetel tehingutel põhinevaid traditsioonilisi meetodeid. Järgnevas tabelis on välja toodud mõned lihtsustatud näited võimalike võrdlusandmete allikate kohta kasumipõhiste meetodite rakendamisel.
|
Meetod
|
Mida on võimalik mõõta?
|
Võimalikud tõendusmaterjalide allikad
|
|
Jagatud kasumi meetod
|
kulude proportsioon (jaotusalused);
varade tootlus;
osalused (jaotuskõlbulikus) kasumis;
osalused genereeritud (vabas) rahavoos - diskonteeritud rahavood (diskontomäär ja kapitali tootlus)
|
andmebaasid (nt Damodaran, Orbis Europe jne);
konkreetsel turul välja kujunenud ja rakendatavad kasumite jagamise kokkulepped;
tehingutes teostamise (finants)mudelid;
finantsaruanded ja nende lisad
|
|
Tehingupõhine tootluse meetod
|
ärikasumimarginaal;
kulude efektiivsus;
varade tasuvus;
tegevuskulude rentaablus
|
andmebaasid (sh Orbis Europe jne);
finantsaruanded ja nende lisad;
segmendiaruanded ja nende lisad; tehingute teostamise (finants)mudelid ja/või algoritmid;
dividendipoliitikad; finantseerimispoliitikad
|
Tehingupõhise tootluse meetodi rakendamisel võetakse tihtipeale aluseks mitte niivõrd brutokasumil vaid pigem ärikasumil põhinev lähenemine ehk võrreldavuse saavutamiseks kaasatakse analüüsi lisaks otsestele tuludele-kuludele ka turundus- ja üldhalduskulud. Tehingupõhine tootluse meetod on levinud siirdehinna praktikas just seetõttu, et enamasti on keeruline leida avalikult kättesaadavaid andmeid turul sarnastel tingimustel tehtud referentstehingute (otseste tulude ja kulude) kohta seotud isikute vahel tehtud tehingute turuväärtuse tõendamiseks. Meetod eeldab suhtarvuanalüüsi läbiviimist turu (keskmiste) võrreldavate tegevuste kasumlikkuse näitajate leidmiseks, valides seejuures välja kõige asjakohasemad võrdlusettevõtted avalikult kättesaadava (tasulise või tasuta) informatsiooni alusel. Kui võrdluseks kasutatavate majandusüksuste käive tuleneb mitmest erinevast ja finantsnäitajatelt oluliselt mittevõrreldavast tegevusest (näiteks finantsvahendus ja energeetika) ning igal tegevusel on kogukäibe kujunemises oluline roll, siis ei ole mõistlik kasutada tehingupõhise tootluse meetodi rakendamisel nende majandusüksuste koondfinantsnäitajaid. Ebamõistlikest üldistustest tekkivate ebatäpsuste vältimiseks tuleb enne finantsanalüüsi teostamist määratleda võrreldavate ettevõtete tegevusalad ja riskiprofiilid ning kirjeldada, milline on ettevõtete konkreetsem roll tegevusala tehingutega seotud toodete kogumi (kaupade/teenuste) väärtuse loomisel. Võrreldavuse tagamisel ei ole vähemolulisemaks ka võrdlusperioodide sarnasus. Stabiilsemates tegevuskeskkondades on analüüsimisel tihtipeale mõistlik võtta arvesse mitme aasta andmed, samas kui ebastabiilsemad keskkonnad (nt hüperinflatsioon, kiiresti muutuvad tehingutingimused vmt) nõuavad võrreldavuse tagamiseks lühemate võrdlusperioodide kasutamist. Kontrollitud tehingute analüüsimisel võiks võrrelda ärikasumi suhet näiteks kuludesse, varadesse või tuludesse sõltuvalt sellest, mis on analüüsitava tehingu seisukohast kõige asjakohasem.
Jagatud kasumi meetodiga püütakse tõestada kasumlikkust analoogia abil sarnase tegevusmudeli, väärtusahela, klastri vmt kaudu ja/või analoogia abil osalemisele (üldtunnustatud) finantseerimis- või investeerimisskeemis. Jagatud kasumi meetodi kasutamisel on oluline kindlaks teha kontrollitud tehingust või omavahel seotud tehingute grupist saadav (jaotuskõlbulik) kasum, mis jagatakse kõikide tehinguosaliste vahel tuginedes majanduslikult põhjendatud jagamisalustele. See tähendab, et tehingutest saadavad kasumid, tehingutes kantud kulud ja riskid peavad jagunema tehinguosapoolte vahel nende asjakohaselt määratletud panuste põhjal lähtudes põhimõtetest, mida kasutaksid sarnastes tehingutes sõltumatud osapooled. Jagatud kasumi meetodi kasutamine ja põhjendamine praktikas võib olla üsna keerukas. Seda eriti, kuna võrreldava tõendusmaterjali leidmine tehinguosaliste panuste määratlemisel ning immateriaalsete varade avaldatud võimalikku mõju hindamisel-tõendamisel ei pruugi olla võimalik. Siinkohal on oluline arvestada nii tavapärase äritegevuse käigus tekkinud või tekkivate immateriaalsete varadega (nt kliendibaas) kui ka unikaalsete / võimalikku konkurentsieelist pakkuvate immateriaalsete varadega (nt patendid, tehnoloogiad, spetsiifiline oskusteave jmt), millel võib olla oluline mõju kasumi jagamise viisi otsuse kujunemisel.
Jagatud kasumi meetodi rakendamisel on kaks lähenemisviisi:
- Tehingupoolte määratletud panusel põhineval kasumi jagamisel jagatakse kasum tuginedes analoogiatele sarnaste tehingute raames täidetud ülesannetele, võttes aluseks võrreldavaid andmeid turutehingutest kasumite jagamisel;
- Jääkkasumil põhineval kasumi jagamisel kombineeritakse mitut meetodit, mille puhul esmalt rakendatakse mõnda traditsioonilistest turuväärtuse määramise meetoditest, et teha kindlaks tehingust saadav hüve turul tehtud võrreldavate tehingute või tegevuste põhjal. Seejärel jagatakse leitud hüve – näiteks tehingute netokasum (jääktulu), tuginedes kokkulepitud või turul üldtunnustatud jagamispõhimõtetele.
Eelnevast saab järeldada, et juba tuntumad siirdehindade turuväärtuse määramise meetodid võivad oma olemuselt olla küllaltki loomingulised. Seetõttu on lisaks traditsioonilistele ja kasumipõhistele turuväärtuse määramise meetoditele lubatud rakendada ka muid majanduslikult põhjendatud meetodeid, kui valik annab tehingu turuväärtuse hindamisel usaldusväärsema tulemuse kui traditsiooniliste või kasumipõhiste meetodite kasutamine ning valitud meetodi eelised on tõendatavad ja põhjendatavad.
Juhul, kui Teil tekib teema kohta täiendavaid küsimusi, pöörduge palun BDO spetsialistide poole.
Loe ka varem ilmunud artikleid sel teemal:
Siirdehinna turuväärtuse määramine tehingupõhiste meetoditega
Siirdehinna dokumentatsioon – millised on koostamise nõuded?
Seotud isikute vaheliste tehingute hinnad ehk siirdehinnad – kuidas ning miks reguleeritud?