Kas Eesti börsiettevõtted teevad oma finantsaruanded ringi?

Äripäev tegi raamatupidamissektori värske ülevaate, mis on tasulisena leitav SIIT. Ülevaate raames minuga tehtud intervjuu käsitles ka küsimusi arvestusala turgu korrastavate meetmete tõhususe kohta laiemalt. Seega, mis on siis 2020. aastal audiitortegevuse turul kõige põnevamaks erialaseks küsimuseks? Kahtlemata on selleks Eesti börsiettevõtete edasilükkunud tulumaksukohustuse kajastamata jätmise teema ning küsimus metatasandil puudutab teadvustatud vigade parandamise võimalust ja kohustust.

Eesti börsiettevõtted koostavad oma finantsaruandlust IFRS nõudeid järgides. Tänaseks on selgunud, et Eesti börsiettevõtete edasilükkunud tulumaksukohustuse kajastamise käsitlus varasematel aastatel ei ole olnud korrektne ja IFRS ei ole selles osas vahepeal muutunud. Teemast täpsemalt on võimalik lugeda näiteks SIIT ja SIIT.  Ehkki arutelu on pigem üles kerkinud põhjusel, et lätlased ei jäänud Eestis rakendatud käsitlusega rahule ning kaks suurt turuosalist (PWC ja KPMG) rivaalitsevad omavahel börsiettevõtete auditeerimise turuosa pärast, siis metatasandi küsimused on hoopis selles, et:

• kas Eesti börsiettevõtted peavad oma juba esitatud finantsaruandeid tagasiulatuvalt korrigeerima? Kaudselt on järgnevad tegevused vigade parandamisel hinnanguks nii vigade olulisusele kui ka arvestus- ja auditeerimisala tööde täpsuse vajalikkusele laiemalt – sh. kas börsiettevõtete finantsandmete aegread on finantsanalüüsiks üldse vajalikud ja/või kasutatavad?
  On riike, kus börsijärelevalve (nt SEC) ilmselt nõuaks sarnases situatsioonis parandatud finantsaruannete avalikustamist X aastat tagasiulatuvalt, Eesti järelevalveorganite rollivõtud ja seisukohad sarnases situatsioonis on turuosalistele veel teadmata.
   
• kas börsiettevõtete finantspositsiooni ja tegevuste tulemuste „õigel ja õiglasel“ kajastamisel on ka sisuline eesmärk lisaks vorminõuete täitmisele? Näiteks, kas eelnevalt kasumi jagamise põhimõtted avalikustanud börsiettevõtete (varasemate perioodide) aktsionäridel on nüüd „õigustatud ootus“, et varasemad kasumi jagamise ning kahjumi katmise otsused üle vaadatakse? Otsesemalt või kaudsemalt on seega küsimus börsil osalejate ja/või aktsionäride võrdses kohtlemises. Erialakeelde tõlgituna on küsimus selles, kas börsiettevõtete bilanssides moodustatakse ka eraldised (endiste) aktsionäride ees kohustava sündmuse olemasolu korral?

Põnevust lisab asjaolu, et sõltumatuse puudumist ja huvide konflikti seostatakse tänapäeval otsesemalt vigade varjamise ning korruptsiooni ohuga, millega seostamisega kaasnevat maine ja autoriteedikadu tänapäeva organisatsioonid pelgavad „kui tuld“. Kollektiivsete organisatsioonide sisekontrollisüsteemides kasutatakse sellise ohu maandamiseks meetmeid nagu „häälteenamus otsuste tegemisel“, „organisatsiooni kõneisik“ ning „huvide konflikti korral enese taandamine otsuse tegemisel“. Ma ei usu, et keegi oleks tookord suutnud otsuseid tehes Eesti IFRS tulumaksukäsitlust paremini ning pädevamalt kujundada kui tolleaegne Raamatupidamise Toimkonna ekspertide koosseis. Toimkonna aseesimehe tänane arvamus on leitav SIIT või (tasulisena) SIIT. Metatasand siin on hoopis vaatenurk, et kas avalikustatud arvamus on Raamatupidamise Toimkonna liikmete tänane konsensuslik seisukoht või lihtsalt nipp „oma mees Havannas“? Seega arvamuse õigeks positsioneerimiseks vajaks täiendavat selgitust hoopis asjaolu, kas aseesimees on esinenud toimkonna ametliku seisukohaga või isikliku/seotud isiku kaaluka arvamusega?